Naispeategelased ja armastuse käsitlus Paulo Coelho teostes
kes otsustas seda siiski mitte avaldada.
Ma olin sel ajal juba otsustanud, et hakkan seksist kirjutama, kuid puudus nii süzee kui ka
peategelane; ma olin mõelnud minna rohkem seda liini pidi, kuidas tavapäraselt pühaduse
otsingule lähenetakse, kuid visiit Langstrassele õpetas mulle: et kirjutada seksi pühalikust
poolest, tuleb aru saada, miks seksi on nii profaneeritud.
Vesteldes ajakirjaga L`illustreé (Sveits) ajakirjanikuga, jutustasin talle spontaansest
raamatusigneerimisõhtust Langstrassel; ta avaldas sel teemal pika artikli. Tulemuseks oli, et
kui ma ühel pärastlõunal Genfis autogramme jagasin, ilmusid mu juurde mitmed prostituudid
minu raamatutega. Üks neist hämmastas mind eriti ja me läksime koos mu agendi ja sõbra
Monica Antonesiga kohvi jooma; sellest kujunes sujuvalt õhtusöök, millest omakorda
kujunesid mitmed kokkusaamised järgmistel päevadel. Nii sündis ,,Üheteistkümne minuti"
ühendav liin. ( Paulo Coelho ,,Üksteist minutit" järelsõna)