Kaustas võivad olla dokumendid, programmid, teised kaustad (alamkaustad, subdirectory) ja kiirkorraldused (shortcut), mis sisaldavad viiteid eeltoodutele. Teek (library)- infoobjektide (failide, objektmoodulite, makrode) kogu. Faili täisnimi koosneb aadressist ja failinimest. Faili aadress omakorda koosneb kettaseadme nimest ja teest e. otsingurajast (path). Absoluutne tee algab juurkataloogi märgiga (langkriips ), millele järgnevad langkriipsuga eraldatud kõikide kataloogide nimed, mis tuleb failini jõudmiseks läbida. Faili nimi koosneb pärisnimest ja laiendist. Olenevalt operatsioonisüsteemist võib faili pärisnime pikkuseks olla kas 1-8 sümbolit (DOS) või siis kuni 255 sümbolit (Win95). Win95-s võib failinimi sisaldada ka tühikuid ja täpitähti. Laiend on 0-3 sümbolit pikk ja määrab ära faili tüübi. Faili pärisnimi ja laiend on üksteisest punktiga eraldatud. Näiteks fail `kiri
Negatiivse arvu ette pannakse miinusmärk, seevastu positiivse arvu ette plussmärki panna ei tohi. Listi koosseisu ei või kuuluda elementidena järgmised märgid: · ( · ) · 0. · " · ` · , · ; Küll tohivad need märgid kuuluda märgikonstantide koosseisu, kusjuures märgikonstandi koosseisu kuuluv jutumärk tuleb kirjutada koos eelneva langkriipsuga (näiteks märgikons- tandi ""Koer" poiss" väärtuseks on märgijärjend "Koer" poiss). Langkriips leiab märgi- konstandis kasutamist veel ühel juhul. Nimelt märgipaar n lõpetab jooksva rea ja alustab uut rida (kasutatakse käsureale teksti kirjutavates lausetes näiteid vt. lk. 45 ja 5253). Alustame nüüd lausete käsitlemist, piirdudes olulisemate põhilausetega (tavakasutajal läheb muid liike harva vaja). Iga lause on teatav list. Lausete vahele pole vaja panna mingeid
annaabi.ee 
