pole oma õiges maandumistsoonis. Seetõttu, et vältida edasist pilootide ja hüppejuhendajate eksitamist järgnevates eselonides, ei lülitanud nad oma suunamisvarustust sisse."44 2.3 Õhudessandi põhijõud Pärast seda, kui rajaleidjad olid kohale jõudnud, ja andnud endast parima, et märkida ära maandumis- ja hüppetsoonid, hakkasid kohale jõudma peamised õhudessantjõud. Saabuma ja maanduma hakkasid 13 400 Ameerika ja peaaegu 7 000 Briti langevarjurit.45 ,,Kell 01.30 hakkas laiali hajutatud ringis Ste-Mére-Eglise'st kagus maanduma 101. diviisi langevarjurite peamine osa."46 Nii mahukas operatsioon ei jäänud sakslastele märkamatuks, ning seetõttu 41 Ambrose. Lk. 191 42 Flanagan, E. M., Jr. Airborne : A Combat History of American Airborne Forces. Westminster: Ballantine Books, 2003. Lk.179. 43 Op. Cit. Lk. 159. 44 Flanagan. Lk. 182. 45 Ambrose. Lk. 197. 46 Flanagan. Lk. 183. sattusid lennukid ja langevarjurid vaenlase tule alla
edasi Saaremaale tungimise (Melzer 1960, 1019, 2127). Muhu rannik ning Saaremaa idakallas olid rünnaku tagasilöömiseks märksa halvemini ette valmistatud. Oli küll alustatud 130 mm patarei ehitamist Kübassaare poolsaarele ja kergemate kindlustuste rajamist Muhu idarannikule vastu Suurt väina, kuid need tööd olid lõpetamata. Olukorras selguse saamiseks viskasid sakslased septembri alguses Luulupe sohu kaks langevarjurit. Samast kandist pärit Eimar Rosenfeld ja tema mandrimehest kaaslane Oskar Lutter (Luther) olid Soomes ettevalmistuse saanud eesti luurerühma ,,Erna" liikmed, kes saadeti Saaremaale koguma andmeid eelkõige Muhus ja Saaremaa idaosas olevate kaitserajatiste kohta. Sugulaste ja tuttavate abil infot ka hangiti ning edastati see raadio teel Saksa vägedele (ERAF, f. 129, s. 17796, 1. ja 2. kd.). Andmeid Punaarmee kaitserajatiste kohta saadi ka kaheksa Saaremaalt
annaabi.ee 
