Ristideta hauad
major Hirvelaane pataljoni koosseisus. 19-aastasele noorukile ei antud võimalust
võidelda võõrvõimu vastu Eesti Vabariigi sõdurina. Ta ei hoolinud ka võitlemisest
koos teise põlisvaenlasega, vaid põgenes sakslaste mobilisatsiooni eest Soome.
Naastes 1944. aastal kodumaale Soome sõjakooli lõpetanud lipnikuna, elas üle veel
ühe reetmise ja põgenes uuesti üle mere Soome kaudu Rootsi. Briti luureteenistuses
langevarjurina Eestisse tagasi minek luhtus õnneks. Viimasest reetmisest õnnelikult
pääsnuna otsustas Viirlaid jätkata võitlust sulerelvaga. See võitlus andis tulemusi ja
sellest pole kirjanik loobunud ka praeguses auväärses eas, vaid lükib taluvaikuses ritta
aina uusi sõnamürske." (15 Jan 2010 Eerik Purje, Eerik 2010. Jaanuar, Arved Viirlaid
reedetud põlvkonna südametunnistus Eesti elu. http://bit.ly/WzkkZG)
annaabi.ee 
