Peeter I
Kopenhaageni poole teele, kuid too sinna ei jõudnudki, kuna üks palgatud
kuulus admiral oli oma laevastikuga sinna enne jõudnud ja selle alistanud.
Niisiis, taanlaste survel , kes ei lubanud Saksimaad rünnata, kuna too polnud
ametlikult sõda kuulutanud, suundus sõjavägi Liivimaa poole, võttes kursiks
Pärnu. Laevastiku saamise ja ümberehitamisega oli probleeme ja nii ei
jõudnud suur osa sõjaväest kohale kohe õigeks ajaks. Siiski, Pärnusse
jõudes, pidi langetatama otsuse kas Narvale või Riiale appi minekuks.
Küsimuse lahendas Saksimaa tagasitõmbumine Riia alt.
Suunduti seega Tallinna kaudu Narva alla. Narvas saadi sellest teada, ja
vahetult enne abiväe kohalejõudmist, põgenes Peeter I Narvast. Siiski jäi
sõjavägi sinna, ja sellele sai osaks kaotus tänu osavatele
sõjaväemanöövritele Rootsi poolelt, sest sõjaväed olid arvuliselt samas
suurusklassis. Karl XII oli võidu üle uhke, hakates tänu sellele vaenlast