Eesti mõisad
võetud lossi söögisaali la lisatalastikust ja võrdluseks ka sama lae põhitalastikust.
Dendrokronoloogiliseks dateerimiseks on teatavasti vaja nn referentskronoloogiaid ehk juba
dateeritud aastarõngalaiuste ridu, millega kõrvutamisel leitakse uuritava aastarõngarea
kalendriaastad. Aastarõngaridade võrdlemiseks on olemas mitmekümne kiriku ja muu hoone
talade aastarõngalaiuste read üle Eesti. Nendega võrdlemisel selgusid Alatskivi talastike
tegemiseks kasutatud puude langetamisajad. Lossi söögisaali lae põhitalastiku männid on
langetatud 1880. aasta kasvuperioodi järel. Lisatalastikuks kasutatud männipalgid on
langetatud kaks aastat hiljem, 1882/83. aasta talvel. Kõnealune lisatalastik ehitati
tõenäoliselt 1883. aastal, kohe, kui oli selgunud, et massiivne laekaunistus on põhitalastiku
jaoks liiga raske. Väike Ghert Ludwig oli sel ajal alles 3-aastane.
Siiski jääb teoreetiline võimalus, et Siiski jääb teoreetiline võimalus, et lisatalastik ehitati
1901
annaabi.ee 
