Naised vabadussõjas
Tallinna Kaitseväe kalmistu asutamisdaatumiks võib pidada 19.detsembrit 187, kui Tallinna
linnavalitsus andis sõjaväevõimudele matmispaigana kasutamiseks tasuta maatüki Juhkentalis.
1917.aasta lõpuks oli kalmistu täis, selle uus osa võeti kasutusele 1918.aastal. Eesti sõdureid hakati
Tallinna Kaitseväe kalmistule matma alates 11. detsembrist 1918, seega Vabadussõja alguses.
Kalmistu planeeringu autor oli arhitekt Ernst Ederberg. 8.juunil 1924. aastal pandi nurgakivi
Vabadussõjas langenuste mälestusehitisele. Nurgakivist sai suur maakivi, mille otsas paikneval
valgel ristil oli daatum 8.IV 1924.
arhitekt Edgar-Johan Kuusiku kavandite kohaselt alustati 1926.aastal kalmistu uue osa
ümberkorraldustega. 1927. aastal kiideti heaks sama arhitekti poolt pakutud mausoleumitaolise
mälestusehise kavand. See kujutas endast 12 postile toetuvat halli, mis baldahhiinina kattis ehise
keskel paiknevat sümboolset monumenti Tundmatu Sõduri urniga. Mälestusehis avati 21. oktoobril
1928. aastal
annaabi.ee 
