Optilised omadused ja optilised materjalid
Kui mingi läbipaistva dielektriku (nt klaas, vesi) pinnale langeb loomuliku valguse kimp, siis
see valgus osaliselt peegeldab sellelt pinnalt, osaliselt murdub ja tungib sellesse ainesse (vt
joonist). Katsed näitavad, et nii peegeldunud kui murdunud valgus on osaliselt
polariseeritud, kusjuures nende võnketasapinnad on omavahel risti: peegeldunud valguse
võnke-tasapind on risti langemis-tasapinnaga (seda on kujutatud punktidega peegeldunud
kiirel), murdunud valguse võnketasapind ühtib langemistasapinnaga (noolekesed murdunud
kiirel).
Peegeldunud valguse polarisatsiooni aste sõltub kiirte langemisnurgast ning ta on täielikult
polariseeritud tingimusel, kui tan = , kus on peegeldava keskkonna murdumisnäitaja.
Viimast väidet tuntakse Brewsteri seaduse nime all. David Brewster /bru:ste'/ (1781-1868)
oli soti füüsik.
Valguse polariseerituse kindlakstegemiseks saab kasutada tema peegeldamist läbipaistva
dielektriku pinnalt
annaabi.ee 
