Keskaeg
Euroopa mõnedes riikides suremus üle 50%. Euroopas suri rahvastikust 20 30%, II maailmasõja ajal
kaotas Lääne Euroopa 5% rahvastikust.
Rahvas asub tihedamalt elama, parema saagikusega aladele. Töötootlikus tõuseb. Sõda on ülehinnatud
rahvastiku ajaloolise tegurina, sest inimhulk sõdades oli väike. Lahingutes langenute hulk tühine,
pigem võeti vastaseid vangi, et neid perekonnale tagasi müüa. Nt otsustavates lahingutes on langeinud
rüütleid võib olla kümme. Sõjaliselt oli kasulikum laastamisretk, tappa talupoegi, põletada vili ja ka
laastamistööd ei tehtud suurel alal, sest sõjavägi polnud nii suur ja ka piirajatel polnud eriti midagi
süüa. Hiliskeskajal kujunevad senistega võrreldes rohkem tsentraliseeritud riigid, palga sõjaväed. Sõjad
võivad kesta pikemat aega, st seni kuni valitsejal raha jätkub. Maarahvale võisid rahuajad olla