Maavärinad ja vulkaanid, vulkanism.
Tõugete põhjusel eristatakse tektoolinisi-, vulkaanilisi-, langatus-ja tehnogeenseid
maavärinaid. Tektoonilisi põhjustavad Maa vahevöös või maakoores esinevad
sisepinged. Vulkaanilised kaasnevad vulkaanipursetega. Langatusvärinad on esile
kutsutud suurte koobaste varisemisel ja tehnogeensed maavärinad on tekitatud
inimtegevuse poolt, näiteks pommi plahvatused, lõhketööd jms. Maavärinaid võib
põhjustada veel ka meteoriidi langeimsest, lumelaviinist või maasööst mägedest jne.
Maavärinad leiavad aset laamade äärealadel. Maavärinate oht on suur Californias,
Mehhikos, Vahemere piirkonnas ja Türgist kuni Indiani. Kõige suurem maavärinate
oht on Jaapanis, kuna seal põrkuvad üksteise vastu korraga neli laamat.
Subduktsioonivöönditeks nimetakse alasid kus üks laama sukeldub teise alla, need
on kohad kus toimuvad kõige tugevamad maavärinad. Kõige ohvrite rohkemad
maavärinad on toimunud Hiinas