Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
suurema vee võtmise korral võib neisse tungida soolane merevesi.
Aluskorra pealmises murenenud graniidikihis on samuti põhjavett. Seda vett Eestis ei
tarvitata, küll aga Soomes, kus ta paikneb maapinnale palju lähemal.
Allikate arv ulatub Eestis viie tuhandeni, kuid nende täpset arvu on võimatu määrata.
Kevadel on allikaid kõige rohkem, suvel kuivavad paljud neist. Allikad võivad
avaneda ka jõgede ja järvede põhjas. Allikad liigitatakse:
langeallikateks, kust vesi väljub maapinnale vabalt voolates ja mis paiknevad enamasti nõlva
jalamil;
tõusuallikateks, kust põhjavesi voolab maapinnale surve mõjul ja mille põhjas näeme
enamasti lehtrit või lohku - sealt vesi otsekui keeb üles.
Allikalehtrid ja -lohud võivad olla pool kuni mitukümmend meetrit laiad ja kuni mitu meetrit
sügavad. Eesti sügavaim (4,8 m) on Sopa allikas Pandivere kõrgustiku lõunajalamil. Mitme