Eesti geoloogiline ehitus
toime (osakeste väljakandmine kivimitest) tulemusel tekivad omapärased pinnavormid ja
maaaisesed koopad.
Karsti tekkeks on vajalik: lahustuv kivim, liikuv vesi, lõhed ja poorid kivimis.
Tekib :
1. kivimite lahustumine e korrosioon
2. erosioon kantakse ära lahustumatud kivimiosakesed, soodustatakse lahustumise
jätkumist.
Tekib lasuvate kihtide vajumine langatusvormide teke (sufosioonilised pinnavormid)
Eestis on langatusvorme ordoviitsiumi ja siluri avamusalal (piiratud alal ka Kagu-Eestis)
Intensiivse veevahetusega aladel. Pandivere kõrgustikul ja Harju Lavamaal õhukese
pinnakattega aladel. Kõige intensiivsem oli karstumine pärast siluri mere taandumist. Enne
jääaega oli karstumine kõige soodsam siis, kui Eesti ala oli praegusest merepinnast enam kui
100m kõrgemal.
Karrid lubjakvide ja dolomiitide pinnal 0,5-2 cm läbimõõduga kuni 5 cm sügavused