karstijärv on järv mille nõgu on tekkinud kivimite lahustumise ja langatuste tagajärjel. Sellised on nt: Porkuni karstijärv; Kiidakaevu. Toituvad enamasti allikatest ja pinnaveest. Põhjalikumalt läbi uuritud lubjakivikoopad maailmas asuvad Sloveenias Karsti platool. Just seda paika uurides jõudsid geoloogid rohkem kui sajandi eest järeldusele, et need looduse nähtused saavad tekkida seetõttu, et lubjakivi voolava vee toimel pikapeale lahustub. Nähtust, mille tulemusel lubjakividesse kõikvõimalikke pinnavorme tekib, hakati avastuskoha Karsti
Sompa kaevanduse toimel asendunud kuivendatud maa reziimiga. Kuigi leidub näiteid ka kaevanduse tõttu märjemaks muutunud metsamaa kohta (näiteks Kose küla juures), ei pea põllunduse ja metsanduse seisukohast siiski paika kategooriliselt üldistav väide aastasadadeks rikutud veereziimist. Õigem on rääkida muutunud veereziimist, mis võib, olenevalt hüdrogeoloogilistest jm. oludest, osutuda igas konkreetses kohas kas positiivseks või negatiivseks.Faktilise katteta on ka väide, et langatuste alast ei saa enam tootlikku põllu või metsamaad. Kolm aastat kestnud uuringud 0,51,5 meetri sügavuste kaevandustekkeliste maapinnalangatustega aladel näitavad, et sealt saadakse meie oludes teravilja, kartuli ja heintaimede normaalset saaki: kolme aasta keskmisena ei erine see langatuse põhjas oluliselt sellest, mida saadakse langatuseäärselt tervikult. Suuri erinevusi ei ilmnenud ka langatuse põhja ja terviku mulla veereziimis ja huumusesisalduses. Lubatud kolmest
annaabi.ee 
