Eesti geograafia
orud halvasti väljakujunenud, alamjooksul sügavad orud.
12. Korrosioonilised ja sufosioonilised pinnavormid, näited.
Kergesti lahustuvates kivimites pinna ja põhjavee lahustuva ning mehaanilise toime ehk korrosiooni
tagarjärjel tekivad maasisised õõnsused karstivormid. Kivimiosakeste ja lahustunud ainete väljauhtumisega
kivimeist ning setteist kaasneb sageli lahustuvate kihtide vajumine ja langastusvormide tege sufosioonilised
pinnavormid.
Karst on kõige rohkem arenenud intensiivse veevahetusega Pandivere kõrgustikul ja PõhjaEestis lavamaal
klindi ja mattunud orgude läheduses. Karsti arengutingimused on soodsad õhukese ja vett kergesti läbilaskva
pinnakattega aladel. Kui karstuvad kivid ulatuvad maapinnale on tegemist paljaskarstiga. Kui on aga kaetud