Loodusteaduslikud mõtlemisviisid
Veel
lühemalt: induktsioonivool toimib alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele.
Valgus. Valguse kiirgumine. Isoleeritud aatomi ja tahkise kiirgus. Kehade värvus.
Peegeldumine ja murdumine. Valguse difraktsioon ja interferents. Kvantnähtused.
Valgus tekib siis, kui elektron tuleb tagasi tuumale lähemale. Kuna elektron saab olla ainult
mingitel kindlatel kaugustel tuumast, siis kiirgab aatom ainult kindlate lanepikkustega
valgust. Kui vaadata sellist valgust läbi spektroskoobi, näeme
ainult mingite kindlate värvustega jooni. Hõõguvad gaasid annavad joonspektri. Hõõguvad
tahked ained annavad aga pideva spektri.
Elektronide energianivood ei ole igas aatomis täpselt sellised nagu nad on üksikus,
“normaalses” aatomis. Teiste aatomite elektronide laengud nihutavad natuke vaadeldava
elektroni kaugust tuumast ja see muudab elektroni energiat. Miks? Sest elektronid on laetud
osakesed
annaabi.ee 
