Eesti põllumajandus
Esiteks kaotas Eesti järk-järgult oma senise suurima turu Venemaal, kes kehtestas
mitmetel erinevatel põhjustel Eesti toiduainete impordile piiranguid. Teiseks algatas Eesti
valitsus omadireformi,mille käigus tagastati suur osa maadest ja hoonetest õigusjärgsetele
omanikele. Kolmandaks erastati senised riigimajandid, lagundades need üksiktaludeks.
Kõik see jättis põllumajandusele tugeva jälje. Investeeringuteks ei leidunud raha,
tootlikkus ja efektiivsus lanegsid. Nii ei eraldatud Eestis põllumajandusele 1998.aastani
riiklikke toetuseid. Põllumajanduse SKP-s langes, tootmise taastumine võttis aastaid
aega. Nüüdseks on põllumajandus taandunud kolmandajärguliseks majandusharuks.
Pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga on Eestist saanud ühtse Euroopa Liidu osa, kus
kehtib ka liidu ühine agraarpoliitika. Eesti põllumajanduse taset hindavad asjatundjad
valdavalt heaks, seda võrreldakse tehnoloogiliselt Soomega ning on nimetatud ka
annaabi.ee 
