MAKSUMAKSJATEST SÕLTUB RIIGI HEAOLU
Meiega sarnase osa
rahvuslikust rikkusest suunavad haridusse veel Hispaania ja Portugal, kuid ka rikkad Kesk-
Euroopa riigid Austria ja Šveits. Riigi eelarvestrateegia 2015–2018 kohaselt peaks
hariduskulude osakaal riigieelarves järgmistel aastatel veidi vähenema ja jõudma 2018.
aastaks 8,2%-ni (Riigikontroll, 2015). Sellel aastal on haridusele tehtavatest kulutuste osakaal
8,8% riigieealarvest, eelneva aastaga on näitaja lanegnud ligi 0,7 %. Säärane otsus tuleneb
ilmselt sellest, et viimase kümne aasta jooksul on õpilaste arv Eesti üldhariduskoolides
vähenenud enam kui 50 000 õpilase võrra ning lähiaastatel jätkub gümnaasiumiealiste õpilaste
arvu kahanemine (Riigikontroll, 2015).
Eesti haridussüsteemis on küll palju murekohti, mis vajaksid rohkem tähelepanu, aga samas
on meie noortel ka palju privileege tagatud. Hariduse näol annab maksumaksja justkui
panuse riigi tulevikku