Termini PLASMA võttis füüsikas 1929 kasutusele I. Langmuir, plasma kineetikat on uurinud L. Landu, elektromagnetvälja ja plasma vastastikumõju on käsitlenud ning magnethüdronaamika võrrandid esitanud H. Alfen. Plasma on aine eriline olek, mille puhul on aatomituumade ümbert nende elaktronkattes osaliselt või täielikult ära rebitud. Füüsikaliselt positiivsest ja negatiivsest laengukandjast ning aatomitest (molekulidest) koosnev keskkond, milles erinimelise laengukandjate tihedus (n) on võrdne. Mida kõrgem on plasma temperatuur, seda suuremad on osakeste kiirused.
mõisa pool, linna pool või ranna pool (Harju-Jaani); Lepatriinu, lepatriinu, lenda sinna, kus on minu kallike! (Kullamaa). Ka rahvalikus laulus, algusvärsiga "Lenda, lenda, lepalind" on lepatriinu see, kel palutakse lennata "sinna, kus mu kallike." (Sõna "lind" võib märkida tiivulist või isegi tiibadeta putukat ka teistes keeltes.) Lembeteemalised pöördumised on kõige pikemad. Käolehm, lindu, landu, linda sinna lepistikku, karga sinna kadastikku, tii sinna tiikene, jäta sinna jäl'ekene, koes [kuhu] lää ma mehele. (Setu) Käolehm, lindu, landu,
annaabi.ee 
