Eesti uusaeg (1710-1900)
Saavutati institutsionaalne suletus väljapoole ja homogeensus sissepoole.
Läänemereprovintsides oli umbes 2000 aadlikku, kes oma positsiooniga valitsevad
teiste üle.
Kui matriklikomisjon oma töö lõpetas, ilmes, et mitte kõik ei ole matriklisse võetud,
paljud olid kõrvale jäänud. Nende puhul kasutatakse mõistet landsassen. Eestimaal
neid üldse ei arvestatud, neil ei olnud rüütelkonna silmis poliitilist tähtsust. Liivimaal
ei olnud nii ranged, seal on landsassenid mingil ajal rüütelkonna kõrvale
moodustanud oma institutsiooni. 1797. aastal Liivimaa rüütelkond otsustab 65 sellist
landsassenite perekonda enda sekka võtta.
Liivimaal Maapäeval pidid vähemalt ¾ uue perekonna vastuvõtmise poolt olema,
Eestimaal oli selle aluseks kontroll ja veelkord kontroll.
Maapäev. Kõige tähtsam organ, mis käis koos teatava aja tagant (3 aastat, vajadusel
ka sagedamini, regulaarsust polnud). Mitte kõik rüütlimõisa omanikud ei saanud
osaleda
annaabi.ee 
