"landsasseni" - 1 õppematerjal

Eesti uusaeg (1710-1900)

Rüütel- ja maiskond (ehk immatrikuleeritud ja rüütelkonnast väljas olevad mõisaomanikud). 60. aastatel muutub rüütelkondade võitlusobjektiks see, et landsassenite maavaldused kaoks. Eestimaal oli 7-8% nende käes, Liivmaal 15-16%. Eestimaal 67 mõisa kuulus landsassenitele, Liivimaal 102. Rüütelkondlik lokaalpoliitika oli suunatud sellele, et landsassenid mõisaomandist välja lülitada. Tegelikult ei suudetud oma tahet läbi suruda. Ainult kosmeetilisi järeleandmisi tehti, nt landsasseni mõisate müügi puhul oli immatrikuleeritutel eesõigus pakkumise tegemisel. Päädis sellega, et landsassenid liideti rüütelkonda (mitte linnakodanikud, kuid aadli soost inimesed sulandusid kohalikesse rüütelkondadesse ja probleem kaotas aja jooksul oma aktuaalsuse). Rüütelkondade jaoks vähemtähtsaks probleemiks oli küsimus, kes kroonumõisaid rentida tohib. Rüütelkonnad taotlesid, et immatrikuleeritud aadlil oleks ainult võimalik kroonumõisaid rentida