Kirjandusteooria
tekstid on intertekstuaalsed. Erinevad tekstiosad on intertekstuaalsed erineval viisil.
Vastuolu: kirjandustekst markeerib oma piire vs. tekst on midagi lõputut ja piiritut. Tava
intuitsioon ütleks pigem, et tekstid on eraldi me süveneme korraga ühte teksti, raske on ette
kujutada ilma lõpu ja alguseta hiiglaslikku tekstiruumi. See mida Kristeva ja Bart kasutavad
metafoorina ja abstraktselt, on tänapäeval tõelisuseks saanud, kasvõi interneti kaudu (vihjed ja
viited).
Georg G. Landow ,,hypertext" varieeruva teksti põhimõte. Lugemisprotsess muutub
vastavalt linkidele mida me vajutame. Kirjeldab James Joyice ,,Mysses" interneti tekstina
viiteid varasematele tekstidele üks tekst viib antiikmüütide juurde, teine raamatu kohta
kirjutatud massiliste kommentaaride poole. Selle tagajärjel kaotab kirjandusteos oma keskse
positsiooni. Me võime sinna lisada ka oma kommentaare, seega võib teksti mõiste meie jaoks
muutuda
annaabi.ee 
