E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
tuttav oli. Imeks sai asi alles siis, kui kevad, suvi ja sügis mööda läksid ja sepp ikka veel
tagasi
ei tulnud. Vaheajal oli mässavate eestlaste õnn nendest lahkuma hakanud. Nad olid küll
terve võõra soo Eesti- ja Saaremaal peaaegu sootuks hävitanud, mõned kindlad lossid ara
võtnud ning suure väega Tallinna ja Haapsalu piiskopilossi ümber piirama hakanud. Nüüd aga
kutsusid need vähesed Eestimaa mõisnikud, kes juhtumisi elusse olid jäänud ja Taani
maavalitseja Liivi landmeistrit endale appi. Selleaegne landmeister Burchard von Dreileben
oli ka kohe abiandmisele valmis.» Ta kartis samasugust mässu ordu maades tekkivat, kui
Eestimaa talupojad ennast tõesti võõraste ikkest oleksid vabastanud.
Landmeister tõttas tugeva väega Tallinna alla ja võitis eestlasi verises lahingus, enne kui
hiljaks
jäänud rootslased Soomest ja venelased Pihkvast neile appi jõudsid tulla: eestlased, umbes
209