Eesti iseseisvumine
ja Vene aladele. Riigielus muutus esmatähtsaks majandusliku olukorra parandamine. Toimusid
Asutava Kogu valimised, edu saatis erakondi, kes lubasid läbi viia põhjaliku maareformi. Asutav Kogu
võttis vastu kaks tähtsat seadust - maaseaduse ja põhiseaduse.
Landeswehri sõda toimus 1919.a juunis. Landeswehri ehk armee moodustasid baltisakslased ja saksa
vabatahtlike Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz.
23.juunil 1919 saavutati Landeswwhri üle võit, sellel päeval hakati hiljem tähistama võidupüha.
Eesti majanduslik olukord ja ka sõjaline situatsioon nõudis rahu kiiret sõlmimist. Tartus alanud
rahuläbirääkimisi juhtus Jaan Poska. Rahulepingule kirjutati lõpuks alla 1920. a 2. veebruaril.
Rahulepingu tingimused olid Eesti jaoks soodsad: Venemaa tunnustas Eesti riigi iseseisvust igaveseks
ajaks, Eesti sai Petserimaa ja Narvatagused alad, Eesti sai 15 miljonit kuldrubla, Venemaal viibinud
annaabi.ee 
