Eesti Vabadussõda
põhjast ka Eesti jättis seejärel kiiresti maha kogu Läti territooriumi.
Landeswher ründas 5. juunil Amata jõe sillal Eesti vägede soomusronge ja sellega oli sõjategevus
Balti Landeswheri ja Eesti-Läti vägede vahel alanud. Sakslaste üldpealetung kogu rindel algas 21.
juuni varahommikul ning nad saavutasid ka algul edu kuni Eesti väed alustasid vastupealetungiga
järgmisel päeval ja 23 juunil saavutati tähtis võit Võnnu all ning peale seda sunniti Landeswhe
ainult taganema. Hiljem vabastati ka Riia ja alustati vaherahu läbirääkimistega ning 3. juulil 1919
kell 3.30 sõlmiti vaherahu.
Sellega polnud siiski kogu sõda läbi kuna Punaarmee püüdis meeleheitlikult Eestit tagasi vallutada
ning novembris ja detsembris 1919. aastal toimusid Narva rindel Vabadussõja ägedaimad lahingud.
Vaatamata suurele ülekaalule rindel ei suutnud Punaarmee siiski Eesti vägesid murda ning nõustusid
vaherahuga 1919. aasta lõpul.
2