Saksa veinid
hoogustanud või pärssinud viinapuude kasvatust.
Saksamaa keskaegsed veinimõisad asusid enamasti kloostrite ümbruses, kuna keskajal polnud
ju hotelle ning palverändurid peatusid ööseks kloostrites, kust ka süüa ja juua sai. Ka jäi
munkadel piisavalt aega viinapuudega tegelemiseks.
Tähtsamad viinamarjasordid Saksamaal on heledad (üle 65%)
Veinid jagunevad kolme põhikategooriasse lauaveinid (Tafelwein), maakonnaveinid
(Landeswein) ning kvaliteetveinid (Qualitätswein). Levinud on esimesed ja viimased.
Tähelepanu tasub pöörata kvaliteetveinidele. Kõige lihtsamat kvaliteetveinide klassi
tähistatakse lühendiga QbA, mis tähendaks kvaliteetvein kindlast kasvatuspiirkonnast. Teine
kategooria QmP (Qualitätswein mit Prädikat) ehk kvaliteetveinid lisamääratlusega. Selle
kategooria veine ei tohi saptaliseerida ehk neile suhkrut lisada. Lisamääratlus (neid on kokku
annaabi.ee 
