Liivi sõda
Seega
suhtumine nendesse kahte kubermangu täiesti erinev. Eestis oli 17 saj alguses juba välja kujunenud
aadlike rüütelkond, mis vene ajal oli väga suure tähtsusega.See oli pm aadlike omavalitsus, oma
võimu organ. Maapäevale valiti kõige tähtsamad nendest.Liivimaal kuningas keelas rüütelkondadel
kokku koguneda ja tekkida.See näitab, et Liivimaasse suhtuti teisiti, teisejärguliselt.
17 saj keskpaigast rüütelkonna võim suurenes. Tulenes sellest mõiste LANDESTADT e saksa k
''maa riik''- hõlmas kogu tänapäeva eesti ala. Seda valitsesid rüütelkonnad peamsielt. Kuulus ikkagi
Rootsi riigi koosseisu.See jäi püsima ka vene võimu ajal, aga mõistet kasutati ainult Rootsi ajal.
Landestadt näitas seda, et aadlikel siin aladel suur võim.
Enne landestadti kujunemist püüdis Rootsi võrdsustada talupoegade olukorda eestimaal ja
rootsis.Seda tegi eriti kuningas Karl IX (1604-1611).Aadlikud olid selle vastu ja kuningaloli vaja