Nimetu
sisseseadmist. Siis aga suri Gustav II Adolf (1632.a) ning Rootsis võimule tulnud
aristokraatia saavutas üksmeele Liivimaa aadliga. 1934.a kutsuti Skytte Riiast tagasi.
Rootsi kõrgaadel, kes omas nii Eesti- kui ka Liivimaal palju maid oli ühes sakslastega
huvitatud balti privileegide säilimisest ja suurendamisest. Niimoodi saidki 17. sajani
keskpaigaks Liivimaa aadel ja linnad omale samasugused õigused nagu eestimaalasedki.
Aadli omavalitsust hakati kutsuma Landestaatiks, maariigiks, mis iseloomustas
rüütelkonna kätte võidetud vabadusi ning õigusi.
Rahvastik:
Peale Poola-Rootsi sõda oli Eestimaa elanike arv katastroofiliselt vähenenud. Suur osa
põllumaast oli harimata või võsastunud, osa linnu, mõisaid, linnuseid ja aleveid oli
ahervaremetes. 1620-datel hinnati talurahva arvuks vähem kui 100 000. Kõige enam
kannatasid sõjas tihedalt asustatud jõukad piirkonnad nagu Järvamaa, Viljandimaa, Lääne-
Tartumaa, Tallinna ümbrus
annaabi.ee 
