Liivi sõda
Sinna kuulusid Eestimaal eestimaa aadlikud,
Liivimaal ja Saaremaal omad. Aadlike omavalitsus v võimuorgan. Maapäevadel valiti tähtsaimad aadlikud. Liivimaal kuningas keelus liivimaa aadlikel
rüütelkonda kokku koguneda päris pikalt. See näitab halvemat suhtumist Liivimaasse. Saaremaal olemas rüütelkond, ei omanud aga suurt tähtsust. 17. sajandi
keskpaigast rüütelkonna võim suurenes ja aadlike privileegidest tulenes mõiste Landesstadt- hõlmas kogu tänapäeva Eesti ala, seda valitsesid peamiselt
rüütelkonnad. Kuulus rootsi riigi kosseisu. Tähendas saksa mõisnike võimu Rootsi kuninga all. Vene all jäi ka püsima, kuid seda mõistet ei kasutatud. Näitas
aadlike suurt võimu ja nende privileege.
Enne landestadti kuningas Karl IX (1604-1611) siis Liivimaa ei kuulunud veel Rootsile, võim vaid Eestimaal. Püüdis saavutada pärisorjuse tunnuste kaotamist,
suuremaid õiguseid ja vabadust talupoegadele
annaabi.ee 
