Referaat Toomas Karjahärmi`i raamatu "Oleviku minevikud" põhjal.
saj hakati
õigusakte trükkima. 1539 aastal trükitud orduametniku Dionysius Fabri koostatud
viieköiteline ,,Fabris Formulare Procuratorum" võttis kokku siinse protsessiõiguse. Rootsi ajal
välja antud normatiivaktidest on tähelepanuväärsemad Gustav II Adolfi allkirjastatud Tartu
Ülikooli asutamisürik 30.juuni 1632 ning Karl XI 1681. ja 1687. Aasta otsused pärisorjuse
kaotamise kohta Liivi-ja Eestimaa kroonumõisates. Seadustekogudest tähtsaim on
,,Liefländische Landesordnungen" (1673, 1707), mis haaras peaaegu kõik õiguse harud.
18. sajandi poliitilise ajaloo peamised allikad on Vene keskvalitsuse ukaasid ja kohalike
võimude patendid, milles orienteerumise lihtsustamiseks anti välja registreid ja käsiraamatuid.
Samuti anti Vene ajal välja Rootsi-aegsete seaduste kogusid, kuhu olid lisatud Vene seadused.
1865. Aastal avaldasid Carl Schirren (1826-1910) ja Eduard Winkelmann Balti erikorra
alusdokumendid Põhjasõja-aegsed kapitulatsioonid.
19
annaabi.ee 
