Eesti uusima aja ajalugu
saadeti laiali. Asendati eestlastest linnapead ja nõunikud baltisakslastega. Baltisakslased
ajasid edasi Balti riigi loomise mõtet.
Balti aadel otsustas kokku kutsuda valitavad rahva esindusorganid, mis oleksid pädevad
pöörduma Saksa keisri poole ametliku palvega. Mindi seda teed, et kõik vallavanemad
käsutati maakonnalinnadesse kokku ja nemad pidid oma seast nimetama esindajad, kes
pidanuks talurahavst esindama edaspidi. Esimesena astus kokku Eestimaa maakogu 9.aprillil
1918 (Landerversammlung) Tallinnas. Võeti vastu endale sobivad otsused ehk pöörduti rahva
esinduskogu nimel Saksa keisri poole kahe palvega:
1) Saksamaa jätkaks Eestimaa kubermangu sõjalist kaitsmist;
2) paluti, et Saksa keiser aitaks kaasa Eestimaa lahtiühendamisele Venemaa küljest.
10.aprillil toimus sama asi Riias Liivimaa maakogu nime all. Seal olid lisaks eestlastele ja
baltisakslastele ühendatud ka lätlased. Seal kirjutati protestikiri, et Eesti maanõukogu on juba
annaabi.ee 
