Toompea loss
1700-1721 toimus Põhjasõda. Harju alistamislepingule kirjutas Põhja-Eesti alla
1710. aastal. Uuteks peremeesteks olid seekord venelased. Alguses, ei suutnud uued
valitsejad vallutatud maaga midagi ette võtta. Ligi pooleks sajandiks vajus Toompea
unustusse, vanu hooneid ei parandatud ja hoone lagunes. Kui valitsema hakkas
Katariina II olukord muutus. Tema käsul hakati Toompeale ehitama Eestimaa
kubermanguvalitsuse hoonet. Hoone rajati Linnuse idaossa, selle ehitamisel lammutai
osa ringmüüri koos Stür Den Kerli torniga. Peafassaadi kujunduses domineerivad
veel barokk-kunsti motiivid.
Lossi keskne korrus on teine korrus, kus asub esindussaal ehk Valge saal.
Peakorrusle asusid ka kubermanguvalitus ja kubeneri eluruumid. Peakorruse ruumid
moodustavad põhja-lõuna-suunalise ruumide rea lossi platsi ääres.
Kubermanguvalitsuse hoone meenutas elegantset aadlpaleed. Ilmselt seepärast
juurdus 18. sajandi viimasel veerandilka nimetus Toompea loss.
annaabi.ee 
