EESTI PIKIM JÕGI
kutsuvad müürideks.
Võhandu kallastel asub mitmeid allikaid. Paljudest allikatest
omapärasem on Märaläte.
Võhandu voolab läbi männi- ja segametsade, mis vahelduvad henamaadega.
Võhandu orus asuvad erinevad luhaniidud, mis on perioodiliselt üleujutatud alad. Luhaniitude
taimesti koosneb põhiliselt valgus- ja niiskuslembelistest metsataimedest ning kaldavallide ja
võsastike liikidest. Jõe rahulikes sootides leidub vesiroose, lammuniitudel õitseb kevadeti
kullerkupp.
Võhandu jõe väärtuste juures ei saa eraldi tähelepanu pööramata jätta nimedele ja legendidele,
mida on teada väga palju.
2.1. Pühapaik
Võhandu jõge peavad eestlased juba ammusest ajast pühaks. Pühas on ka selle allikas, mis asub
Otepääs, Ilmjärve külas.
Võhandu veel on olevat imetegev jõud ning rahvas käib tema pühas vees pesema ja tema vett
jooma. Aino Kallaste jutustes "Põha jõe kättemaks" peetakse Võhandu jõgi Pikse elupaigaks ehk
annaabi.ee 
