Eesti geoloogiline ehitus
Jõed meandreeruvad silmusklevad soostunud lammil (näiteks Emajõgi).
Põhja-Eesti jõed said hakata kujunema hiljem, siis kui liustik siit ära sulas. Esimestena
Tallinnast idas paiknevad jõed. Klindi tõusuga merest pidid jõed uuristama endale
sügavad orud, mida madalamaks ja kaugemale jäi meri, seda pikemaks nad said.
Jõe ülemjooksud on tõusnud 20-30 m rohkem kui alamjooksud. Jõed voolavad
ilma terrassideta lammorus. Pärnu jõe vasakpoolsete lisajõgede vool on takistatud
kuna nad voolavad vastu maatõusu. Põhja-Eesti klint koos jugadega jagab jõed
nagu kaheks osaks.
EESTI SOOD
Soo on iseloomuliku taimkattega püsivalt liigniiske ala, kus suur osa surnud taimeosade
massist väljub aineringest ja kuhjub turbana, mis on sootaimedele
substraadiks. Soo ja soostunud ala eraldamisel lähtutakse tavaliselt
annaabi.ee 
