Veestik ja majandus
mereelustiku liigirikkus.
II JÕED
Ülemjooksul on jõe lang suur ning seepärast on ka voolukiirus suur. Veevool kannab kaasa suuri
kive ja kujutab rohkem põhja kui kaldaid. Jõesäng on kitsas ja sageli V-kujuline.
Keskjooksul on lang väiksem, veevool aeglasem, jõgi on laiem ja veerohkem, sest temasse on
suubunud lisajõgesid.
Alamjooksul on lang väga väike, vool aeglane, settinud materjalist kujuneb delta.
Võrdle sälk- ja lammorgu ning selgita, kuidas need kujunevad.
Kiirevoolulisel jõelõigul kulutab vesi rohkem sängi põhja, kui kaldaid, nii kujuneb V-kujuline
sälkorg.
Tasandikul voolavad jõed aeglaselt ja loogeldes ning kulutavad rohkem kaldaid, kui põhja, seal
kujuneb lammorg.
III JÄRVED
Erineva tekkega järvenõod Eestis:
Mandrijäätekkelised /teke on seotud mandrijää taandumisega/ - Saadjärv, Võrtsjärv,
Pühajärv.
annaabi.ee 
