Halliste luha taimkatte muutustest
lühemat aega üleujutatavaid taimekooslusi. Luharohumaade all võib mõista ka järvede
üleujutatavaid kaldaalasid. Tavaliselt on viimastel setete hulk tähtsusetu ja seepärast
nimetatakse luha taimekooslusteks eeskätt neid, mis esinevad jõgede luhtadel (Laasimer,
1965).
Luharohumaadel võib kasvada ka üksikuid suuri puid ning põõsaid, enamasti vahetult jõgede
kallastel. Selliseid üksikute vanade puudega luhaniite nimetatakse ka lammipuisniitudeks,
kuid puistu hõreduse tõttu ei saa neist paljusid liigitada klassikaliste puisniitude hulka
(Luhamaa jt., 2001).
Lammimuldade kujunemise põhiliseks tingimuseks on jõe veetaseme kõikumistest tingitud
perioodiline üleujutus. Jõevesi kannab endaga kaasa mitmesuguse suurusega mineraalosakesi
(liiv, tolm, ibe), taimejäänuseid ja huumusaineid. Mida suurem on voolu kiirus, seda rohkem
ja suuremaid osakesi vesi endaga kaasa toob. Peale hõljumi sisaldab tulvavesi molekulaarselt
annaabi.ee 
