Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli
keskkonnatingimustes). Püsirohumaadeks loetakse mitmeaastaste
heintaimede pinda, mida on kasutatud 5 aastat või kauem
(pikaajalised rohumaad ja poollooduslikud kooslused).
Poolloodusliku koosluse ehk pärandkoosluse all mõeldakse
inimese poolt ümber kujundatud looduslikku kooslust, mis
sellisena püsib mõõduka inimmõju, eeskätt niitmise ja
karjatamise abil. Poolloodusliku kooslusena mõistetakse
puisniitu, puiskarjamaad, rannaniitu, lamminiitu, soostunud- ja
sooniitu, loopealset, kadastikku, nõmme või aruniitu.
Kuni 20. sajandi keskpaigani toodeti taludes põhiline
rohusööt poollooduslikelt rohumaadelt. 1939. aasta
põllumajandusloenduse andmetel oli kultuurrohumaid vaid 3,4%
kogu rohumaa pindalast. Mehaniseeritud tootmisele üleminekuga
kaasnes madalama tootlikkusega rohumaade kasutamata jätmine
ja seetõttu on viimase poole sajandi jooksul poollooduslike
koosluste pindala oluliselt kahanenud