Kauksi puhkusepiirkond
Kuhjuvad setted muudavad lammimullad viljakaks ja luha viljakuse aluseks on jõeuhtega
kantud toiteelemendid (Paal 1997). Lamminiidud on enamasti alguse saanud inimtegevusest
lammimetsade maharaiumisele on järgnenud niitmine ja karjatamine. Sajandeid kestnud
inimmõju ja looduslikud tingimused on kujundanud luhtade omapärase taime- ja
loomakoosluse (Mägi 2005).
Käsitlevad Rannapungerja lammid on parasniisked ning korrapäraste üleujutustega, mis
asuvad gleistunud lammimuladel (Ag) ja lammi-gleimuldadel (AG) (Maa-amet).
Klassifikatsiooni alusel kuuluvad nad seega aasrohumaade tüüpi ning võib eeldada, et kuivade
aasade alla, kus esineb suure kasteheina kooslus viljakal kaldalammil (Kukk 2004). Paal aga
klassifitseeriks parasniisked Rannapungerja lamminiidud niiske lamminiidu kasvukohatüüpi.
Mullad on kerge lõimisega, sest tegemist on liivase lähtekivimiga (Maa-amet), mis näitabki,
annaabi.ee 
