Eesti biotoobid
Väljasuremisvõlg. Heina mahajätmise mõju niidule: väheneb rohumaade liigirikkus, eriti
väikesekasvuliste liikide arvel. Suurim probleem: puisniidud muutuvad puiskarjamaadeks.
3. Luhad e. lamminiidud.
3.1. Millistel tingimustel luhad tekivad ja püsivad, kus nad levivad?
Luhad tekivad perioodiliselt magevee poolt üleujutatud niitudele. Asuvad jõgede, järvede
lammidel. Sekundaarse Inimtekkelise päritoluga, varem lammimetsadel ntks.
Lamminiidud on perioodiliselt magevee poolt üleujutatavad niidud.
• Lamminiidud asuvad jõgede, harvemini järvede madalatel tasastel kaldaaladel (lammidel).
• Enamus Eesti lamminiite on sekundaarse inimtekkelise päritoluga, eriti jõgede keskjooksudel, kus
levisid varem lammimetsad.
3.2. Esinduslikemate Eesti luhamassiivide iseloomustus. – soomaa- enamjaolt tekkinud
lammimetsadest, ilmestavad üksikud puud ja põõsad. Säilinud luhaniite 1000ha. Üleujutatud ala