Eesti taimed ja taimekate
kasvukohatüüpideks: a) Kuivad lammirohumaad on kõrgematel lammidel, kus üleujutus on
väga lühiajaline ja ebaregulaarne. Mullad toitainevaesed, rohustu madal ja liigirikas.
Taimekooslused sarnanevad pärisarurohumaadele. Iseloomulikud on lubikas, lamba-aruhein,
nõmm-liivatee, kastekaer, jusshein, maarjahein, värvmadar; b) Märjad lammirohumaad on
parasniisked või nõrgalt liigniisked korrapäraselt üleujutatavad rohumaad gleistunud lammi- ja
lammigleimuldadel. Viljakad, rohustu tihe ja lopsakas. Kasutamist võib raskendada suvine-
sügisene üleujutus; c) Soostuvad lammirohumaad on pikaajaliselt liigniisked, peamiselt
mudajatel lammi-gleimuldadel. Domineerib luht-kastevars ja päideroog koos tarnadega.
Kasutamist raskendab tallamisõrnus ja ajutine liigniiskus. Krall ja Pork (1980) eristavad
suurkõrreliste, suurtarna ja lammisoorohumaid; d) Lammiroostikud domineerib harilik
pilliroog.
annaabi.ee 
