Kunstnik ja tema kujutamine varasemas eesti kirjanduses
ometi inimene, siis kunstnik".
Samas teoses on ka teine kunstiliste lootustega inimene Jannu. Tema soovib
saada näitlejaks ja loob ajalehtedele saatmiseks luuletusi. Kuigi ta luuleanne pole
just kõige erakordsem, loodab noormees jõuda kaugele. Sellegipoolest seab Jannugi
eraelu kunstilistest ambitsioonidest ette: armastatud naise nimel soostub ta näitleja-
mõtted peast heitma ja kodus isa juures tööle hakkama.
Tundub, et kunst ja elu seisavad täiesti lahus parun Lammerheimi jaoks Eduard Vilde
jutustuses ,,Musta mantliga mees". See endine maalikunstnik vahetas ,,oma aatelise
elukorra" põllumehe ,,proosalise" elu vastu puhtainelistel põhjustel, selleks, et mitte
oma pärandusest ilma jääda. Loo tegevustikust võib järeldada, et ta eriliselt kunstist
loobumise all ei kannata aeg kulub pigem seltskondlike tegevuste peale. Seega
sõltub elu ja kunsti suhe täiesti tegelase isikust ja ei ole varasemas eesti kirjanduses
üheselt määratud.