"lammastikuvaestel" - 1 õppematerjal

Ökoloogia kordamisküsimused

Enamasti on tegemist hea levimisvõimega liikidega. Kui pinnas on väga kivine, pole juurtega taimedele kohta ja esimesed autostroofid on samblad ja samblikud. Nende abil algab ka mullateke, mis aga tanu väga aeglasele produktsioonile (kümneid kuni sadu kordi vaiksem kui soontaimedel) on väga aeglane. võib kuluda sadu kuni tuhandeid aastaid enne kui mulda on piisavalt soontaimede kasvamiseks. Aladel, kus leidub ka liiva ja savisid, on pinnas kohe valmis soontaimede kasvamiseks. Lammastikuvaestel aladel on esimesteks soontaimedeks enamasti need, mis kasutavad sumbiontseid baktereid lammastiku fikseerimiseks (liblikõielised, puudest lepad). Sageli on esimeseks taimeks osjad, näiteks põldosi (Equisetum arvense), millel on samuti sümbioos lammastikku fikseerivate bakteritega kuid mille eelis teiste sarnaste taimede ees on eoseline levik. Liblikõieliste seemned on sageli rasked ja kehva levimisvõimega. Pärast rohttaimi saabuvad põõsad. Sageli on tegemist poosastega, mis