V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Arvekoja laekur. Kas ta oma nõidust ise tunnustab? Kas piinamisel tagajärgi oli?»
«Oh ei,» vastas magister Jacques ikka veel kurblikult naeratades. «Seda lohutust meil pole.
See inimene on ju nagu kivi. Küllap keedame ta Seaturul elusalt, ilma et oleksime tal sõnagi
suust saanud. Muidugi ei põrka me millestki tagasi, et tõtt kätte saada. Ta liikmed logisevad
juba kõik, oleme igasuguseid rohtusid peale pannud, nagu vana naljahammas Plautus *
ütleb:
Adversum stimulos, laminas, crucesque, compendesque,
Nervos, catenas, carceres, numellas, pedicas, boias.'
Midagi ei aita. See inimene on hirmus. Kõik asjata.»
«Kas te ta majas midagi uut pole leidnud?»
«Küll,» vastas magister Jacques oma vöötaskut kobades, «selle pärgamendi. Siin on sõnad,
millest me aru ei saa. Härra kaelakohtu prokurör Philippe Lheulier oskab veidi heebrea
keelt, mida ta õppis Brüsselis Kan-tersteni tänava juutide protsessi ajal.»