Kui see on aga tõstetud üle 349°C, muutub struktuur kas juhuslikku tüüpi või kiirjat tüüpi, mis on ümbritsetud indiapaberi tüüpi struktuuriga. Väga madala ketramistemperatuuri puhul on struktuuril ka V-kujulisi vagusid ja mõrasid, mis ulatuvad kiu ümbrisest kuni keskosani, kuid see ei tule kiu mehaanilistele omadustele kasuks. Ka filjeerplaadi düüsi kujust sõltub saadava kiu mikrostruktuur. Kuna kiirjat tüüpi struktuur tuleneb mesofaasilise pigi laminaarsest voolamisest läbi ketrusdüüsi, saab seda mõjutada, muutes voolu laminaarsest turbulentseks. Düüside ristlõike kuju mõjutab kiudude ristlõikelist kuju. Mitteringikujulised süsinikkiud võivad tagada komposiitides parema kiud-raamistiku sidumise. Lühikesi pigi kiude valmistatakse pigem sulami puhumise kui ketramise teel. Kiud puhutakse kuuma gaasiga düüsidest liikuvale konveierile, mis ei pöörle. Seda
Viskoosus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteiste suhtes .Vedelike kihid voolavad üksteise peal ja takistavad üksteiste liikumist. Suurema kiiruse korral ei jõua osakesed nii tihti seinale põrkuda ja seega on rõhk väiksem. Hõõrdevabas keskonnas pole võimalik lennata . Sisehõõrdumine e. erikoosinus e. viskoosus : N= 1/3 lambda * v* tihedus (Pa*s)- v on soojusliikumine ; lambda keskmine teekornd põrkest põrkeni. Reynoldsi arv iseloomustab üleminekut laminaarsest voolamisest turbulentses. Kehadele jääb alati mingi hõõrdetakistus ühte panda ei saa lõplikult siledaks. Takistusjõu koefitsent: x=Cx v2/2 Lennukitiiva profiili piirikiht on tiival asuv koht kus kiirus on peamiselt takistatud nullini. Õhk jõuab tiivani , seal on lahknemispunkt e. seisupunkt kus tuul nö läheb pooleks , üks osa alla ja üks üles. Alguses on laminaarne piirkond ja siis üleminekuperiood ja turbulentne piirkond(Peab Tegijapoiss võimalikult kaugel olema)
= (3.55) Re on hõõrdetegur. Seega, saab näha, et laminaarsel voolamisel hõõrdetegur sõltub ainult Reynoldsi arvust. Turbulentsel voolamisel fluidumi vool jaguneb kaheks tsooniks: toru seinte lähedal moodustub piirkiht, kus toimub sisuliselt laminaarne liikumine, ning valdav osa voolust liigub juba turbulentsel (nn. turbulentne tuum). Kiiruste jaotus on laminaarsest voolamisest vähem väljendatud (vt. joonist 3.10): Joonis 3.10 Kiiruste jaotus torus turbulentse voolureziimi korral. Sümboliga v on tähistatud laminaarse aluskihi paksus Toru seinte konaruste keskmist kõrgust nimetatakse absoluutseks kareduseks ning tähistatakse kui e. Juhul, kui suurendada fluidumi voolamise kiirust torus, laminaarne aluskiht väheneb, ning konarused ulatuvad juba sellest välja voolu turbulentse tuuma, tekitades seal lisakeeriseid
ringjoonelist. Näiteid: vee voolamine statsionaarses veekeerises või õhu voolamine keeristormis (trombis). Turbulentne voolamine on voolamise rezhiim, kus lisaks gaasi või vedeliku translatoorsele liikumisele lisandub ka keeriseline liikumine voolava keskkonna sees. Turbulentsel voolamisel omavad voolujooned väga keerukat kuju ja nende praktiline visualiseerimine ei ole võimalik. Voolukiiruse suurenedes läheb iga reaalse vedeliku voolamine üle laminaarsest turbulentseks. Staatiline rõhk on rõhk, mis voolavas vedelikus või gaasis mõjub ühtlaselt igas suunas.Staatiline rõhk väheneb voolikiiruse kasvades ja on pöördvõrdeline voolukiiruse ruuduga. Dünaamiline rõhk on rõhk, mis tekib voolavas keskkonnas vooluse ja mingi keha vastastikmõjus vooluse pidurdumise tulemusena. Dünaamiline rõhk kasvab võrdeliselt voolukiiruse ruuduga.
annaabi.ee 
