Enamik rõngusse elab veekogudes ning on ka selliseid liike, kes elavad mullas ÜMARUSSID KEHAKUJU: Ümarussidel on pikk lülistumata silindriline keha, mõlemast otsast ahenenud. Nad võivad olla väga tillukesed kuid ka 20-40cm pikkused. Ümarussid: Solge, naaskelsaba, keeritsuss. Nt. SOLGE Solkme keha katab paks kest e. kutiikula, mis kaitseb ussi soole seedenõrede hukatava toime eest. Solkmel ei ole erilisi kinnitumisvahendeid, liigub sooles vabalt ringi. Erinevalt lameussist on tal vedelikuga täidetud keha. Seal paiknevad siseelundid: sooltoru ja sigimiselundid. Sooltoru algab suuavaga ja lõppeb pärakuga. Solkme keha on kahest otsast avatud. Toit liigub läbi keha, järk-järgult seedudes. TOITUMINE: Solge toitub inimese sooles olevast poolseeditud toidust. Solkmel puudub vereringe- ja hingamiselundkond. Erituselunditeks on kaks neeru (umbtoruneelud). SOLKME ARENG Solge on lahksuguline loom.
Ussidel on piklik kitsas jäsemeteta keha. Neil on kahekülgne sümmeetria. Pea-ja sabapool. Neil on ka koed, organid ja elundkonnad. Elavad nii magedas kui ka soolases vees. Ussid võivad olla ka parasiidid. Vajavad niisket elukeskkonda. Nendel on palju limanäärmeid, mis hoiavad naha niiskena. On lülild ning vaheseinad. Vöö tekitab munade jaoks limase kookoni. Ussid liiguvad lihaste ja kehavedeliku abil. 14. Mis eristab ümarussi lameussist? Lameusside kehaehitus on lame, ümarussidel silindriline, mõlemast otsast ahanev keha. Lameuss võib ka olla erksavärviline. 15. Miks käsnad on looduses olulised? Käsnad on looduses olulised, sest nad puhastavad vett hõljuvatest aineosakestest. Filtreerivad välja väikesed surnud organismid ning hõljumi. Nad on ka toiduks vähestele loomadele. Käsnad elavad mõne loomaga sümbioosis ehk lasevad karbid oma seljale, et
annaabi.ee 
