Ektoparasiitideks liigitatakse ka loomade seedetraktis elavad organismid. Tüüpilisteks ektoparasiidideks on näiteks soojavereliste loomade verd imevad putukad. Ektoparasiidid vahetavad gaase ja vett reeglina väliskeskkonnaga ja erilisi kohastumusi neil pole. Ektoparasiitide jaotus: 19.1. Vee-ektoparasiidid – otseselt mõjutatud väliskeskkonna temperatuuri poolt. Osad vee-ektoparasiidid hakkavad nt lameussi anoksilistesse tingimustesse sattudes oma keha sagedamini liigutama, tagamaks kiiremat veevahetust kehapinnal. Teiseks võimaluseks on sagedasem venitlatsioon. 19.2. Maismaa-ektoparasiidid – elavad reeglina peremehe keha ümbritsevas pindkihis. Mõned endoparasiitse eluviisiga liigid võivad olla hingamise mõttes ektoparasiidid – sel juhul
Regeneratsioon on arengumehhanismide käivitamine post-embrüonaalses eas, et taastada puuduv või kahjustatud kude. Regeneratsiooni 4 tüüpi: I Tüviraku vahendatud regeneratsioon – tüvirakkude kasutamine kaotatud koe taastamiseks. Osalevad rakud on migreerumisvõimelised ja pluripotentsed. Dediferentseerumist ei toimu. (N: Vererakkude asendamine, karvakasv, nahk, lameussi pooleks lõikamisel mõlemad pooled taastuvad) II Epimorfoos – dediferentseerumine mittediferentseerunud massiks, mis siis uuesti spetsialiseerub (N: Salamander) III Morfallaksis – olemasolevate kudede ümber paigutamine (N: Ainuõõssed (Cnidaria) – hüdra - hüdra tükeldamisel kasvatab iga tükk pea apikaalsesse ossa ja jala basaalsesse otsa – tekib väiksem hüdra)
annaabi.ee 
