6) Pärilikkuse funktsioon (kromosoomid=nukleoproteiidid) Struktuur: 1) Primaarstruktuur (koostises olevate aminohapete hulk ja järjestus piki ahelat) 2) Sekundaarstruktuur (konformatsioon, mis tekib vesiniksidemete moodustumise tõttu ühe ja sama peptiidahela osade vahel) a) Stabiilseim -heeliks on paremale pöörduva kruvikäiguga vedrutaolne moodustis. Iseloomulik globullaarsetele valkudele. b) -struktuur e voltunud lamepoogna struktuur iseloomulik fibrillaarsetele valkudele(küüned, suled, soomused) c) Statistiline pundar- vähekorrastunud petiidahel 3) Tertsiaarstruktuur (kolmemõõtmeline ruumiline ehitus, mis tekib polüpeptiidahela spetsiifilisel kokkukägardumisel ja põimumisel kindlakujuliseks gloobuliks. Gloobuliks seovad soolasillad, hüdrofoobsed sidemed, disulfiidsidemed ja fosfaatsillad.)
Polüpeptiidahelad on kindla konformatsiooniga: kruvitaolised või kokku keerdunud. Valgu sekundaarstruktuur konformatsioon, mil tekib vesiniksidemete abil, mille moodustavad peptiidsideme CO ja NH rühmad üle ja sellesama peptiidahela osade või eri polüpeptiidahelate vaheö. Kui tekivad polüpeptiidahela sees ja paralleerselt ahela teljega, siis on tegemist heeliks- tüübiga. Kui sidemed ühendavad kõrvuti polüpeptiidahelaid omavahel ja on ahea teljega risti, on tegu voltunud lamepoogna tüübiga Tertsiaalstruktuur kolmemõõtmeline ruumiline ehitus, mis tekib, kui polüpeptiidiahel, mille sekundaarstruktuur ei ole täielik, spetsiifiliselt kokku keerdub ja põimub kerajaks või ellipsoidiliseks moodustikseks. Enamik protoplasma valke ja ensüümib on globulaatsed. Kvarternaarstruktuur Mitme ruumiliselt korrastatud peptiidahela seostatud ühes molekulis. IIb FOTOSÜNTEES 1. Fotosünteesi mõiste. Fotosünteesi avastamine.
annaabi.ee 
