Putukad
Röövtoidulised nagu jooksiklased või
vees elavad ujurlased ja segatoidulised. Raisamardiklased elavad laipadel ning on seega
looduses "bioloogilised sanitarid". Nad kaevavad laiba maasse ja kasutavad seda vastsete
toitmiseks. Põderpõrniklased on keskmised kuni suured (Eestis kuni 75 mm), sageli tugevate
lõugadega mardikad. Vastsed arenevad kõdunevas lehtpuupuidus ja areng kestab sageli kaua,
kuni kuus aastat. Põrniklased on mitmesuguse suurusega (2-41mm), jässakad, lamelljate
tundlatega mardikad. Vastsed, valged paksud, kõvera kehaga tõugud. Elavad mullas, kus
toituvad taimejuurtest või kõdunevas saepurus, sõnnikus ja taimses massis (kõdunev põhk).
Areng kestab sageli mitu aastat. Valmikud toituvad peamiselt taimede lehtedest ja õitest,
lendavad enamasti juunis-juulis. Nende hulgas on rida taimekahjureid. Aedades on tavaline
aiapõrnikas Phyllopertha horticula taimede õitel kuldpõrnikas Cetonia aurata ja karuspõrnikas
Trichius fasciatus
annaabi.ee 
