Sõled
Eelviikingiajal levisid Soome
alade eeskujul Eesti põhjapoolses osas õhukesed õõneskumera ristlõike ja laienevate
otstega käevõrud , mis olid kaunistatud rombide ning rist- ja põiksoontega.
2
SÕRMUSED
Keskmisel rauaajal kanti peamiselt spiraalsõrmuseid, mida valmistati ümmarguse,
kolmnurkse, teravovaalse või lamekumera ristlõikega pronks-, harvem hõbetraadist.
Lamekumer läbilõige on eriti iseloomulik rahvasterännuaja sõrmustele. Otsad on neil
üldiselt peenenevad. Tavaliselt on sõrmused kahe või kolme keermega ja mõnikord
laiema keskosaga. Esineb ristjoontest ornamenti. Rahvasterännuajal jätkus juba rooma
rauaaja lõpul levinud pikiharjaliste otsaplaatidega spiraalsõrmuste kasutamine.
Vähem, peamiselt rahvasterännuaja algul, esineb lahtiste otstega sõrmuseid. Need on