Referatiivne uurimustöö läänemere kohta
pikkune valkjashall, põhjameregarneel ja veidi suurem 50-60 mm pikkune
läänemeregarneel.
Kirpvähilised: Kirpvähke tuntakse Läänemeres rohkem kui 20 liiki. Nende seas
kõige tavlisem on perekond kirpvähi esindaja- 10-25 mm pikkuse, seltsile
iseloomuliku külgedelt lapikuks litsutud ja lookjalt kõverdunud kehaga loomakesi,
kes elavad peamiselt rannalähedal, taimestikuga kaetud merepõhjal.
Kakandilised: Kakandiliste seltsi kuuluvatel vähkidel on keha võrreldes
kirpvähkidega lamedem selj-kõhu suunas. Suurim ja tuntum kakandiline Läänemeres
on merekilk. Merikilk on 6-9 cm pikk ja ta värvus on rohekas või pruunikas. Tema
keha katab soomusrüü.
Keraskärssed: Keraskärrsed on väikene, nähtavasti väljasurev loomarühm. Neid
iseloomutab silindriline, ringvaokestega keha, mis on kaetud paljude kolmnurksete
okakestega. Keha eesotsas on kärss, mille tipus paikneb tugevatest kitiinhambakestest
ümbritsetud suuava
annaabi.ee 
