Eesti arhitektuuri näited
II korrusel hargnesid pikiteljel olevast
koridorist kohtutpa ja bürgmeistri
vastuvõturuum. Äärmiselt lihtsa kujundusega
ruumide ainsaks kaunistuselemendiks on
mitmekesised dekoratiivsed võlvlaed. Pidulikem
on II korruse parempoolses tiivas risti hoonega
paiknev varaklassitsistliku kujundusega raesaal.
Katkematult kulgeva lambrii kohal on seinapind
jaotatud halli kunstmarmoriga tahveldisteks
malahhiitrohelisel foonil. Tahveldiste ülaosas on
stukist ripprätikud, lambriil ja supraportidel
loorberi- ja roosivanikud. Ümarservadega lael pilt 15
domineerivad risetimotiivid. Kogu stukkdektoor, mis kohati on kaunis rohmakas, pärineva
alteri stukitöökojast. Urniga ampiirstiilis valge kahhelahi ehitati 1835. 1974 sai hoone uue
kivikatuse ning remontiti tprn. 1979 restaureeriti peauks ning 1980 taastati raesaali
polükroomia. (Raam, Eesti arhitektuur (Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa,
Põlvamaa), 1999) lk 45-46
Historitsism
Tallinna Kaarli kirik